22. aprillist kuni 12. maini on Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis, aadressil Pikk tn 22 Tallinnas, välja pandud valik ajalooliste kangamustrite rekonstruktsioone, mis on teostatud kaasaegsete trükitehnoloogiatega. Need kangad ei ole pelgalt meenutus muuseumifondidesse ja erakogudesse talletatud minevikust - vanade meistrite loodud kaunid mustrid on saanud uue elu, et rikastada meie tänapäevast rahvarõivakultuuri ning pakkuda rõõmu ja inspiratsiooni uutele põlvkondadele.
*Blogipostituse pealkirja palun lugeda väikese muigega!
Peale kevadpühi oli mul rõõm üles seada näitus Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis. Kuigi iga näitus, olgu see kunst, käsitöö või mis iganes ekspositsioon, peaks olema vaatajale vaadatav ilma igasuguste juhiste ja kaaskirjadeta, selgitan veidi selle väljapaneku tagamaid.
Nelja aasta jooksul on HYLDA nime all valminud rohkem kui 50 trükimustri koopiajoonised esemetelt, mida meie eelkäijad on kasutanud rahvarõivakomplektide täiustamiseks: kirjud sitsipõlled ja pearätikud, liistikud, põllevoodriks või vardakotiks kasutatud puuvillased kangatükid, muuseumi- või erakogust leitud huvitavad ribakesed. Replikate hulgas on ülekaalukalt palju punasepõhjalisi kangad - on ju punane rõõmu ja elujõu sümbolvärv.
Näituselt palju punast ei leia. Olen rahvakunstigalerii väljapanekusse valinud need mustrid, mis koopiate valmistamise käigus mulle endale oluliseks või armsaks on saanud. Lisaks kasutan võimalust eksponeerida mustreid kogu kanga laiuses ja ruumi kõrguses. Niisuguses formaadis ei ole neid mustreid meie põlvkond näinud, meie võimalus on piirdunud vaid põllepikkuste jupikestega.
Kuigi originaalesemete puhul on teada muuseumisse kogumise aega ja oletatav vanus, siis paraku ei ole teada enamuse võõrsilt pärit sitsikangaste täpne päritolu ja teekond meieni - teema, mis vääriks omaette uurimust.
Alljärgnevalt mustritest, mis näitusel:
Muhulaste armastatud roosikangas, millest on valmistatud nii põllesid, liistikuid kui lõkasid (naiste kaelaside), on üks esimesi meetrikangaid, millest koopiajoonise valmistasin. Seda kangast olen kohanud viies erinevas variandis - kiperoosa Eesti Vabaõhumuuseumi kogus, mis sai joonise aluseks, tumesinine ja roheline Eesti Rahva Muuseumis, heleroosa Saaremaa Muuseumis ja soojema tooniga roosapõhjaline põll Muhumaalt erakogust. Näitusele said silmapaistev roheline ja viimasena valminud mahedama roosa taustaga kangas.
Suurte punaste õitega triibumustriga kanga originaal on pärit Pärnu muuseumist. Originaalpõll, mida praegu saab näha Pärnu muuseumis rahvarõivanäitusel, kuulus tundud Ruhnu ehtemeistri Peeter Rooslaiu emale. See muster on samuti üks esimesi koopiajooniseid, mida joonistasin paralleelselt roosikangaga ning mille tegemine oli tõhus õppetund mustrikordustega töötamist.
Valjalast kogutud põlle muster on oma mustrikompositsioonilt sarnane eelnevalt kirjeldatud Ruhnu põllekangaga (ja seda mustrit on näha ka vanadel mustvalgetel fotodel Ruhnust), vahelduvad õiekimbud ja triibumotiivid. Detailirikkuse ja värvide rohkuse tõttu oli selle koopia joonistamine ajamahukas ning mäletan, et tööprotsessi käigus ei tundnud ma mustri suhtes erilist vaimustus. Lõpptulemust nähes leebusin ning kui klient saatis pildi valmisõmmeldud põlledega tantsurühmast, oli põhjust rõõmustada.
Kahtlemata on selle näituse pilgupüüdjaks lopsakate roosikimpude ja kellamotiividega kangas. See Ruhnu (kiriku)põlle muster on mind võlunud alates ajast, kui ilmus kolmeköiteline must rahvarõivaraamat (Eesti Rahvarõivad, 1981) . Olen lehekülge 453 käinud piilumas sagedamini kui ühtki teist rahvarõivadetaili. Kohtumine mustriga võttis aega "kõigest" 44 aastat! Tunnistan, et tellisin ühel Tartus-käigul põlle koos teiste esemetega muuseumikogust välja puhtalt uudishimust ja viimasel hetkel, ilma mingi plaanita sellest mustrikoopiat joonistada, kuid selle kauni kangaga silmast silma kohtudes oli selge, et koopiajoonis peab sellest saama, ükskõik kui kaua see aega võtaks! Nii ma siis joonistasin, ilma ühegi konkreetse tellija soovita, iseenda rõõmuks, detail detaili haaval, võttes seda kui järjekordset õppimisprotsessi. Muster tasus mu armastusele vastuarmastusega ning unistustes näen seda rikkalikku ja lopsakat rokokoomustrit kunagi siidkangal uhkeldavat...
Üks tähelepanuväärne detail on selle põlle juures veel: põll on valmistatud "pea alaspidi" kangast, st kellad on tagurpidi ja lillekimbud ripuvad suunaga allapoole. Raamatu illustratsioonil on muster kujutatud õigetpidi. Eesti Rahva Muuseumi kogus olev põll on väga hästi säilinud, ilmselt hoitigi seda vaid väga erilisteks puhkudeks. Kuna Ruhnu põllesid on muuseumikogudes niiöelda vale mustrisuunaga kangast veelgi, tekkis arutluste käigus oletus, et ehk oli põllekandjal endal siis tore vaadata - tema suunas muster ju õigetpidi. Samast kangast on Rannarootsi muuseumis (Steffensoni kogus) veel üks põlleke, suuruse järgi arvates lapse oma, mis õmmeldud õigetpidi mustriga.
Lisaks kangastele on näituseruumi keskel rippumas lihtsad lastekleidikesed, mõeldud vaatajale väikeseks inspiratsioonikogumiks. Kaunid vanad mustrimotiivid ei pea jääma vaid põlledele ja pearätikutele, nende kasutusvõimalusi on rohkem. Kui rahvarõivaste jaoks mustrikoopiaid valmistades püüan kinni pidada värvi- ja detailitäpusest, siis kleidikangaste puhul olen tänapäevaseid trükivõimalusi kasutades originaalmustritesse veidi mängulisemalt suhtunud, muutes mustrielementide suurust, värvi või paigutust. Kleidikangaste jaoks olen näpanud motiivid Järvamaa, Kadrina, Äksi ja Ruhnu põllekangastelt ning ühelt Ruhnu pearätilt.
Julgustan näitusekülastajat kasutama kaasaegse tehnika võimalusi ka näituseruumis. Enamiku mustrite juurest leiad ruutkoodi. Võta taskust oma mobiiltelefon - või on see Sul juba pildistamiseks, tänapäevaseks märkmete tegemise viisiks, näpu vahel - ava Google Lens vm ruutkoodi lugemise äpp ja skaneeri kood. Avanev link juhatab Sind originaalesemeni muuseumide digikogus: saad võrrelda originaali ja tänapäevast tulemust.
Näitus jääb avatuks 12. maini.
Olete oodatud!
Dear visitor!
This exhibition features reconstructions of historical fabric patterns printed using modern technologies. These fabrics are not just a reminder of the past stored in museums and private collections—the beautiful patterns created by old masters have been given a new life to enrich our modern folk costume culture and bring joy and inspiration to new generations.
Over the past four years, more than 50 print patterns have been created under the HYLDA brand. These patterns are replicas of items that our predecessors used to add value to their folk costumes: aprons, headscarves, bodices, pieces of cotton fabric used as apron linings or drawstring bags, etc. For the exhibition, I have chosen patterns that have become dear and important to me during the replica drawing process.
The simple children's dresses are made from fabrics for which I have used modern printing techniques to take a more playful approach to the original patterns by changing the size, color, or placement of the pattern elements—beautiful old pattern motifs don't have to be limited to aprons and headscarves; they have many uses.
I encourage visitors to take advantage of modern technologies: If you find a QR code next to the fabric, take your mobile phone, open Google Lens or another code-reading app, and scan the code. The link will take you to the original item in the Estonian museums' digital collection.
Wishing you interesting discoveries!
This exhibition features reconstructions of historical fabric patterns printed using modern technologies. These fabrics are not just a reminder of the past stored in museums and private collections—the beautiful patterns created by old masters have been given a new life to enrich our modern folk costume culture and bring joy and inspiration to new generations.
Over the past four years, more than 50 print patterns have been created under the HYLDA brand. These patterns are replicas of items that our predecessors used to add value to their folk costumes: aprons, headscarves, bodices, pieces of cotton fabric used as apron linings or drawstring bags, etc. For the exhibition, I have chosen patterns that have become dear and important to me during the replica drawing process.
The simple children's dresses are made from fabrics for which I have used modern printing techniques to take a more playful approach to the original patterns by changing the size, color, or placement of the pattern elements—beautiful old pattern motifs don't have to be limited to aprons and headscarves; they have many uses.
I encourage visitors to take advantage of modern technologies: If you find a QR code next to the fabric, take your mobile phone, open Google Lens or another code-reading app, and scan the code. The link will take you to the original item in the Estonian museums' digital collection.
Wishing you interesting discoveries!
Vastused puuduvad