Esimene: Elisabeth
Alustan seeriat ühe viimasena valminud replikamustriga.
Alustan seeriat ühe viimasena valminud replikamustriga.
Alustan seeriat ühe viimasena valminud mustriga. Kangamustri, mille nimeks sai eseme muuseumile üleandja järgi Elisabeth, tellis omale põlledeks rahvatantsurühm Rõõmupärast. Koostöö väga teadliku kliendiga, kes jõudis põllekanga sooviga minuni Eesti Rahva Muuseumi vahendusel, tõi samuti ainult rõõmu, loodetavasti mõlemale poolele.
Põllemuster on valitud sobituma Põhja-Eestist muuseumisse kogutud seeliku ERM A 509:1904 värvitoonidega. Seeliku täpne kihelkond on teadmata, kuid tantsurühm on koostöös Eesti Rahva Muuseumiga lähtunud komplekti kokkupanekul Põhja-Eesti kihelkondadest. Teiseks eesmärgiks on tuua esile esemeid, mis ei ole laialt levinud - teadaolevalt seda seelikutriibustikku varem koopiana valmistatud ei ole. Kadrinast kogutud hiiglaslike fantaasiaküllaste õiekimpudega põllekangas kõlab suurepäraselt kokku sinisetriibuliste seelikute ja kuldkollaste pottmütsidega.
- - -
Kui enamasti oleme harjunud sellega, et voldid nii seelikul kui põllel jooksevad suunaga keskelt küljele, siis selle põlle puhul on vastupidi. Voltide suund on küljelt keskele ning keskel ei moodustu vastandvolti, vaid u 7 cm laiune sile ala. Samasugused äraspidised voldid tuvastasin teiselgi Kadrinast kogutud põllel. Kas on tegemist piirkondliku eripäraga või ühe õmbleja käekirjaga, ei oska hinnata. Lisaks hiilgavad Kadrina kandist kogutud sitsipõlled oma laiusega: 115-135 cm. Ning ega siis üks kangalaius ei olnud piisav - et kogu ostujõud näha oleks, on küljele veel siil juurde aetud!
Aknanäituse põlle õmblemiseks kasutasin hiljuti Hylda valikusse lisandunud popliinkangast. Mulle meeldib, kuidas see konkreetne kangas värvitoone mahendab ning mustrid jäävad justkui vanaaegsemad. Õmmeldud põlle mõõdud erinevad originaalist, lähtusin ühe erakliendi soovist ning kasutasin võimalust õmmelda niinimetatud proovipõll. Kitsas värvel on õmmeldud küljelt üle jäänud kangaribast ning põllepaelteks on kasutatud peenikest puuvillast poepaela. Paelad on piisavalt pikad, et sõlmida ümber vöökoha ette ja peita otsad kas põlle alla või seelikuavasse. Külgedel on kitsas palistus ning allservas 2 cm laiune kahekordne palistus.
Põlle pikkus 84 cm, laius allservas 132 cm. Värvli kõrgus on 1,5 cm, laius 53 cm.
Rahvatantsurühmadele ja laulukooridele tuletan meelde, et kui soovite 2025. aasta laulu- ja tantsupeoks oma rahvarõivaid täiendada uute trükimustriliste põllede, pea- või kaelarättidega, tasub lähiajal ühendust võtta!
Põllemuster on valitud sobituma Põhja-Eestist muuseumisse kogutud seeliku ERM A 509:1904 värvitoonidega. Seeliku täpne kihelkond on teadmata, kuid tantsurühm on koostöös Eesti Rahva Muuseumiga lähtunud komplekti kokkupanekul Põhja-Eesti kihelkondadest. Teiseks eesmärgiks on tuua esile esemeid, mis ei ole laialt levinud - teadaolevalt seda seelikutriibustikku varem koopiana valmistatud ei ole. Kadrinast kogutud hiiglaslike fantaasiaküllaste õiekimpudega põllekangas kõlab suurepäraselt kokku sinisetriibuliste seelikute ja kuldkollaste pottmütsidega.
- - -
Kui enamasti oleme harjunud sellega, et voldid nii seelikul kui põllel jooksevad suunaga keskelt küljele, siis selle põlle puhul on vastupidi. Voltide suund on küljelt keskele ning keskel ei moodustu vastandvolti, vaid u 7 cm laiune sile ala. Samasugused äraspidised voldid tuvastasin teiselgi Kadrinast kogutud põllel. Kas on tegemist piirkondliku eripäraga või ühe õmbleja käekirjaga, ei oska hinnata. Lisaks hiilgavad Kadrina kandist kogutud sitsipõlled oma laiusega: 115-135 cm. Ning ega siis üks kangalaius ei olnud piisav - et kogu ostujõud näha oleks, on küljele veel siil juurde aetud!
Aknanäituse põlle õmblemiseks kasutasin hiljuti Hylda valikusse lisandunud popliinkangast. Mulle meeldib, kuidas see konkreetne kangas värvitoone mahendab ning mustrid jäävad justkui vanaaegsemad. Õmmeldud põlle mõõdud erinevad originaalist, lähtusin ühe erakliendi soovist ning kasutasin võimalust õmmelda niinimetatud proovipõll. Kitsas värvel on õmmeldud küljelt üle jäänud kangaribast ning põllepaelteks on kasutatud peenikest puuvillast poepaela. Paelad on piisavalt pikad, et sõlmida ümber vöökoha ette ja peita otsad kas põlle alla või seelikuavasse. Külgedel on kitsas palistus ning allservas 2 cm laiune kahekordne palistus.
Põlle pikkus 84 cm, laius allservas 132 cm. Värvli kõrgus on 1,5 cm, laius 53 cm.
Rahvatantsurühmadele ja laulukooridele tuletan meelde, et kui soovite 2025. aasta laulu- ja tantsupeoks oma rahvarõivaid täiendada uute trükimustriliste põllede, pea- või kaelarättidega, tasub lähiajal ühendust võtta!
1. Kangamuster Elisabeth
2. Triin Sarapuu rahvatantsurühmast Rõõmupärast kannab enda valmistatud rahvarõivaseelikut, särki ja põlle (foto: erakogu)
3. Põlle originaal Eesti Rahva Muuseumi kogust (foto: muis.ee)
*pildid on klikitavad
Vastused puuduvad